Täietsi mõttetu laupäev on olnud kuid see selleks. Saatsin täna natuke õppimist seenele, sirvisin küll natuke esmaspäevaseks eksamiks, mis on lihtne, kuid muidu... mõtisklused, lugemine ja Kotor. Njah, panin selle uuesti arvutile et peletada eemale teatavat tõmmet Old Republicu suunas ning et erinevalt teisest osast, jäi mul esimene läbi tegemata. Praegu tundub et scout/consular polnud ehk nii hea mõte, aga see kõik selleks.
Viimase aja lugemisvara on olnud erinev, kõigepealt Dragon's Path, siis Lumevaring ja nüüd siis loen Shadow's Edge. Püüdsin alustada ka Endymioni, kuid ei tea, hetkel ei suutnud ma kuidagis ellele veel keskenududa. Okei... Abrahami The Dragon's Path, paar tegelast olid päris huvitavad ning kogu asjal oli jumet, kuid krt mulel ei meeldi see kui keegi hakkab kirjutama midgai mitmest raamatust koosnevat, kuid esimeses raamatus jääb sisust ja toimumistest puudu. See polnud õnneks küll nii hull kui Gort Ashryni esimene osa, mis on minu jaoks siiani näide sellest et tegelikult ei tohiks teha terve raamatu jagu sissejuhatust.
Lumevaring (Snow Crash), pean tunistama, et teadsin natuke selle raamatu sisust ette, kuna olin kunagi püüdnud hakata seda lugema, kuid ei jõudnud selleni (mõnikümmend lehte . Õnneks mäletasin vaid paari fakti, mis lugemise mõne nurga alt ehk isegi huvi tõstsid. Mõnus küberpunk, tekitas väikse ohke Shadowruni järgi.
Shadow's Edge - Lugemisel hetkel ja rohkem ei tahakski kommenteerida, lihstalt kuidagi kaua venitasin selle osa hankimisega. Mõnes mõttes oin tunne et oleksin pidanud varem selle ostma Dragon's Pathi asemel... aga sellest ehk tõesti kuangi rohkemalt.
Üldse raamatutest rääkides... ma ei tea mingi hetk tabasin end mõistmast et loen võrdlemisi vähe juba varem läbi loetud raamatuid (kusjuures minevikus lugesin ma mitmeid endale meeldinud raamatuid korduvalt uuesti ja uuesti). Malazani raamatuid võtan nagu lõiguti uuesti ette, Last Wishi ka nagu sirvin aegajalt uuesti aga teised... Kudiagi jäi nagu mulje, et loen raamatu läbi ja asetan riiulisse kuhu see jääb... Lisame nüüd juurde selle väikese fakti, et hetkel lugemisel olevaid raamatuid hoian ma väga vähe riiulis, siis jääb nagu tahtmatu mulje, et loen midagi läbi ning siis rändab see mu isiklikule "raamatute surnuaiale." Ei tahaks nagu päriselt nii...
Viimasega lõi pähe justs ee mõte et kui keegi midagi kunagi soovib, siis võib ta seda laenutada, äkki isegi tekitan kuhugi mingisuguse listi asjadest mis mul on. Päriselt ära anda nagu midagi ei tahaks, kuigi paar raamatut oleks ehk isegi mille järgi ma nii väga ei nutaks... Võibolla lähevad mulle mu raamatud korda, võibolla lihtsalt olen ma nendega nagu mõni lohe oma kullahunnikuga.
Kusjuures peaks püüdma lükata oma unegraafikut taas natuke normaalsemaks, kuid tegelikult ei tunne ma selleks ei mingit tõmmet. Reaalselt tahaks vaid ühte veinipudelit ja küünalt ning nõnda nagu kuangi lihstalt arvuti taga mõtiskleda ja kirjutada. Mõelda lõpuks kõik enda jaoks läbi... või pigem on asi ehk ka selles et mu mõningane seedimatus une/magamise osas on tagasi tulnud. Lihtsalt mulle ei meeldi magada, uinuda ning siis ärgata 7-9 h hiljem... leida selle aja möödununa mingis teadvusetuses. Muidugi on olnud elus hetki kui mulle isegi on meeldinud uinuda/magada, nii väsimuse korral kui mõndadel muudel kordadel. Kuid asi pole ehk jah unes vaid pigem... teadvusetuses... unenäod leevendavad kohati seda, kui palju ka see väike kogus REM und päriselt loeb.
Njah, ma veedaks ehk tõesti parema meelega 4 h transis mingeid mälestusi läbi käies kui laseksin neil mööda libiseda.
Raamatutest ja öödest rääkides... ööraamatukogu on see aasta kella üheni avatud... Meeldiv, nad võisk ükskord teha selle terve öö avatud raamatukogu mõtte ära, oelksin kasvõi ainult põhimõtte pärast kohal :P
0 lausumist:
Postitage kommentaar